Friday, September 3, 2010

18. Päev Back In Denville

Pikk sõidupäev täna siis...Hommikul mõtlesime, et sööks midagi tervislikku ja ostsime kõik kolm Wal Martist salatit - ütleme, et maitses kehvasti kui juba muna ja peekoni ja toastiga hommikul harjunud...
Sõitsime Peoriast Denville - 15 h sõit. Sügise hõngu oli väljas tunda Denville jõudes - kiirteele langesid lehed, tuul keerutas ringi.
Kell 2.10 majja jõudes tabas meid üllatus - õhupallid ja tervitustekst "Tere tulemast tagasi KAUBOID" Aitähh Karin...



Põhimõtteliselt sellega on meie Road Tripi ametlik osa läbi, aga...
Armo ja Mart on veel 7. septembrini siin, et eks üritame midagi põnevat veel enne teha...

Thursday, September 2, 2010

17. Päev sõit ja Peoria

Alustasime sõitu eile õhtul kell 4. Tegime esialgse plaani, et üritasime jõuda nii kaugele kui võimalik ühe hooga ja võimalikult lähedale Denville linnale (väike linn New Yorki lähedal, kus Armo ja Mart see suvi elasid ja Tarz 2 edasist kuud on). Alguses oli plaan Chicagosse välja sõita, kuid kuna meie Chrysleril (Chrissul) on pisikesed probleemid suunatuledega, otsustasime, et ei hakka suurlinna pressima ja vaatame mõne väiksema koha. Teel olles leidsime ühest puhkealast meie autole sobiva kavaleri (Challenger)...



Sõitsime ja sõitsime ja sõitsime ja öösel läks ikka jube raskeks see sõit ja tegime peatuse kiirtee äärses puhkealas. Et magame paar tundi ja sõidame edasi. Meie seltskonnas on aga selline vend (Mart), kes autos magada ei saa, seega hüppas ta 30 min pärast rooli ja sõit läks edasi.
Täna pärastlõunal jõudsime sellisesse kohta nagu Peoria (pidu ja Riia). Väga hea tunne oli pärast pikka sõitu hotelli jõuda ja dušši alla saada.






Hiljem tegime tiiru linnas ja õhtueine ühes kohalikus hiinakas. Samuti vaatasime hotelli juures asuva kasiino üle. Passid uuriti pingsalt üle ja lasti ikkagi sisse - olime ilmselgelt kõige nooremad seal - põhiklientuur koosnes 50-60 aastastest paaridest, aga kuna me juba sinna sattusime, siis tegime paar mängu ka ära, kahetsema ei pidanud - 20 dollarit võitu. Teatavasti on algaja õnn üürike, seega lasime ka kiiresti sellest kohast jalga. Hotellis paar kaardimängu ja õlut ning magama.
Homme meie Road Tripi viimane päev (öö). Sõit Peoriast Denville. Google Maps pakub ~15 h.
Ei taha uskuda et juba hakkab Road trip läbi saama...

16. Päev Park City

Täna käisime mägesid vallutamas Salt Lake City külje all Park Citys. Tõsised matka ja campi vennad nagu oleme, midagi kaasas polnud (peale Wilsoni ja kaamera) - jalanõudeks vabaaja tennised.





Kõigepeale Park Cityst gondliga natuke kõrgemale ja edasi liikusime jala ühte päris korraliku mäe otsa - tõsine treening. Vaade oli vägev ja tunne ülev. Tagasi alla tulles tegime Wilsoni viske kaugusrekordeid ( Wilson - Ameerika jalgpall). Proovib hiljem siia blogisse ühe video ka üles saada...



Pärast mägedest alla tulekut sõime Park Citys lõunat ja lubasime endale õlle - liiga hea lihtsalt pärast seda pisikest retke.



Õhtupoolikul otsustasime edasi sõita, et mäed nähtud. Sõitsime terve öö väikeste pausidega.
Antud hetkeks (17. päeva hommik) oleme jõudnud Iowa Osariiki natuke Des Moinest ida poole. Istume puhkealas ja otsime õhtuks kohta, kus ööbida. Ilmselt jääb selleks ilus linn nimega Peoria...

Wednesday, September 1, 2010

15. Päev Las Vegas to Salt Lake City

Sõit Nevadast läbi Arizonaze Utahi osariiki Salt Lake Citysse. Väga lahe tee oli - mäed ümberringi.



Salt Lake Citys saime kokku kahe Eesti tüdrukuga kes siin kandis raamatuid müüvad. Ööbisime nende majaperemehe (Rick) juures. Päris vinge maja - luksuslik mööbel, mullivann jms. Jõime mullivannis külma (peaaegu) õlut ja tundsime end hästi...Tänud tüdrukutele ja Rickile vastuvõtu eest.



Täna siis sõitsime hommikul Park Citysse. See on põhikoht, kus toimusid Salt Lake City 2002 aasta taliolümpia. Eesti tüdrukud rääkisd, et siinkandis isegi mäletatakse Andrus Veerpalut. Igastahes piltilus on siin...Aga hetkel kiire, lähme mägedesse matkama...

Monday, August 30, 2010

14. Päev San Diego To Las Vegas

On the road again...
Täna siis läks jälle üle pika aja sõiduks. Mardil ja Armol oli natuke kahju San Diegost ära minna, sest neile tõsiselt meeldib see linn (mis seal salata ka mulle ja Intsule) ja nad on seal ka varem üpris pikalt viibinud, eriti Mart...
Sõit võttis aega napid 5 tundi ja pärastlõunaks olime juba Las Vegases hotellis nimega Treasure Island. Hotellid on kummalisel kombel siin üpriski odavad - koos kõikide maksudega 80 dollarit (20 daala nägu).


Esimene mulje on, et Las Vegas on tõsine Sin City - kasiinod ja tänava peal jagatakse metsikult flaiereid jms (escort). Samas eks see linn selle põhimõttega ongi tehtud. Veel hakkab silma, et põhielu toimub ainult peatänaval, käisime korra sellest eemal - prügi ja klaasikillud (pimedas väga kõndida ei tahaks). Peatänav on iseenesest ilus - uhkeid hotelle siin jagub.





Õhtul plaan 10 dollarist 1000 dollarit teha...Reealsuse poiss on, et neid, kes siin võidavad on vähemuses, aga eks me olemegi vähemus :)

Täna siis Intsu viimane päev meiega...Eks tal natuke kurb ikka (ise ta ei tunnista seda)
Eks meil on ka nukker, et ta juba ära läheb (me ise ei tunnista).




Homme sõidame edasi Salt Lake Citysse (3-kesi).

Sunday, August 29, 2010

13. Päev San Diego

Eile õhtul käisime linnas peol. Kõik.



Hommikusöök Ocean Beachil Dineris, seejärel Momma's Mug kohvi ja ookeani äärde...
Täna oli päris kena ilm, käisime rannas. Päikene paistis ja õrn tuuleke silitas pead...



Õhtupoolikul käisime In-N-Outis söömas - peäris ilus Cadillac tuli sinna - really nice ride you know..

Road tripi theme song

Raadiost tuli see lugu kui Arizona kõrbes sõitsime. Tõsiselt mõnus...

http://www.youtube.com/watch?v=Fe7yOccqdxI